Hariduslike erivajadustega õppija toetamine


Iga laps siin maailmas on eriline ja ainukordne. Kuigi lapsevanemad võivad teha omalt poolt kõik saamaks tervet last, ei suuda nad alati loodust mõjutada. Kõrvalekalded võivad tekkida looteeas, sünnitusel või hilisema arengu käigus. Samuti võivad õnnetused ning haigused olla erivajaduse tekke põhjuseks. Erivajadustega lapsi on kuni 20% laste üldarvust (Veisson, 2008).

Erivajadustega laste arengu seisukohalt on ülimalt tähtis varane avastamine ja sekkumine. Mida varem kõrvalekalded avastatakse, seda tulemuslikum on järgnev lapse arendamine. Varase sekkumise juures on peamiseks eesmärgiks aidata kaasa lapse võimetekohasele arengule ning olla toeks erivajadustega lapse perekonnale.

Erivajadustega inimene erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ühtlasi ka käitumise, emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest. Nad vajavad tegevuste ja õppeprotsessi, sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist. Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske tavakeskkonnas rahuldada. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ning tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Ei ole olemas ühte keskmist erivajadust. Kuna erivajadused on väga individuaalsed, ei ole ühte universaalset viisi samalaadsete erivajaduste määramiseks. Igale lapsele peab lähenema eraldi ja isiklikult lähtudes konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid aga avalduvad sageli toimetulekupiirangutena. Hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.

Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist, kui tervislikest põhjustest tulenevalt.

Eestis õnneks reguleeritakse elukestva õppe strateegiat 2020 aasta eesmärgiks on luua kõigile Eesti inimestele nende vajaduste ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elu jooksul.Oluline on tagada neile õpilastele eneseteostuse võimalused koolielus. Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte on kaasava hariduse rakendamine. Kaasava hariduse all peetakse eelkõige silmas laste põhiõigust saada kvaliteetset haridust. Kaasava hariduse eesmärgiks on tagada kõigile õppijatele võimalust saada kvaliteetne haridus kodulähedases koolis. Kõige üldisematest eesmärkidest on kaasata kõikiki HEV – õpilasi sotsaalset kaasatavaks ühiskonnas. Õppekorraldus tähendab kaasva hariduse põhimõtete järgimine seda, et õpilaste elukohajärgses haridusasutuses arvestatakse õppijate individuaalsete akadeemiliste ja sotsaalsete võimete ja vajadustega ning tagatakse kooli poolt vajalike tugisüsteemine kättesaadavus. Kernu Põhikoolis on tugisüsteemide kättesaadavus igati hea. Meie majas töötab sotsaalpedagoog, psühholoog, logopeed, kunstiterapeut ning eripedagoog. Ühiselt loome ja rakendame igati kaasavahariduse põhimõtteid, et igal õpilasel oleks võimalik saada põhiharidus elukohajärgses koolis. Klassiõpetaja – eripedagoogina leian, et igal õpilasel on õigus elada kodus, õppida koos eakaaslastega samas koolis ja saada igati kvaliteetset haridust. Kool koos meie õpetajatega vastutab otseselt selle eest, et eriline õpilane saaks vastavat tuge, et tema õppimine tavaklassis koos teiste õpilastega ei takista õpilasel saada kvaliteetset haridust. Eripedagoogina pean oluliseks sallivuse kujundamist erivajadustega õpilaste suhtes, sest kõik saab alguse koolist. Teised õpilased harjuvad erivajadustega õpilastega koos õppima ja eksisteerima. Õpetajana kujundan ma otseseid väärtushinnanguid, et me kõik oleme erilised ja väärime mõistmist ja lugupidavat käitumist üksteise suhtes. Kaasava hariduse põhimõtted on seaduse tasandil sätestatud aastast 2010. Individuaalsed õppekavad ja õpilastele kohandatud õpe on töötadud välja erivajadustega õpilase jaoks. Õpetajana tean, kui õpilasel on erisusi, ei pea mitte tema kohanema kooliga, vaid kool temaga. Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele tema arengu toetamiseks ja taotletavate õpitulemuste saavutamiseks täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide teenuse ning vajadusel õpiabi individuaalselt või rühmas. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse õpilase toe vajaduse hindamisse Rajaleidja keskuste koolivälised nõustamismeeskonnad ja spetsialistid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnast: eriarstid, kliinilised logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne. Rakendatava toe maht ja sisu ei sõltu niivõrd õpilase meditsiinilisest diagnoosist või määratud puudest, kuivõrd sellest, millist õppekorraldust ja tugiteenuseid ta vajab. Erivajadusega õpilase õpet reguleerivad õigusaktid , mida peavad jägima kõik haridusasutused. Õppekorraldust reguleerivad järgnevad õigusaktid, mida on väga hea jälgida ja rakendada oma töös.

Õppekorraldust reguleerivad õigusaktid:


Lähtuvalt oma põhierialast eripedagoogina on mu minu eripäraks märgata laste erisusi ning koheselt teha ka tähelepanekuid. Õpilaste toetamiseks enamasti ma teen koostööd kolleegide ja tugispetsialistidega. Lisaks sellele teen tihedat koostööd koduga, et nõustada lapsevanemaid.
Oma töös mõtlen tundides alati läbi ka rohkem tähelepanu vajavate õpilaste kaasamise. Minu jaoks on oluline, et kõik õpilased saavutaksid head tulemused ,õpitu kinnistuks ning mis peamine oskaksid seda ka rakendada. Minu klassis on kaks õpilast, kellel on raskusi lugemisega. Vahel lihtsustan ma ise nende jaoks õpikutes olevaid tekste või koostan töölehti. Küll aga kasutasin palju meetodit, kus õpilane loeb lõigu, võtab ühe lausega loetu kokku. Klassis tegelen ma rohkem õpilastega, kes vajasid rohkem abi ning alati seletan ülesande veel eraldi lahti. Soovin, et iga õpilane tunneks ennast tunnis hästi ning tunnetaks eduelamust ja tõuseks õpimotivatsioon. Rühmatlöö puhul arvestan õpilaste teadmiste ja oskustega. Jälgin, et rühma ei satuks kokku kaks keeleliselt nõrgemat last. Tunnitöös jälgin ka seda, et tund oleks võimalikult vaheldusrikas, kuhu vahele mahutan ka erinevaid liikumisega seostuvaid ülesandeid. Eripedagoogilisi tunde planeerides pean ma arvestama alati kõikide HEV- laste eripäradega. Õppeaasta alguses ja lõpus teen õpilastele etteütluse ning ühtlasi hindan nende lugemisoskust. Hinnata tuleb lugemisoskuse sujuvust,tempot,märgata tuleb ka häälikupikkuses esinevaid vigu ning hiljem loetud tekstist arusaamist. Uuringu käigus kaardistan õpilase hetke oskused ning lisan arendamist vajavad küljed. Jälgin oma õpilaste arengut sügisest – kevadeni. Matemaatilisi pädevusi hindan ma eelmise aasta kontrolltööst tulenevate harjutuste põhjal. 1.Klassi õpilaste puhul viin läbi koolivalmiduse testi hindamaks nende oskusi ja võimeid.
lisa1, kooliküpsusese test
lisa2, testi tulemus
Vahel hangin ka lisainfot koolivalmiduskaardist või tuvun õpilase toimikuga. Infot õpilaste kohta kogun ma põhiliselt tunni vaatlusel, paljud erisused tulevad esile tundi läbi viies nt motoorne rahutus, keskendumisraskused ning tunnitempos püsimine. Õpetaja- eripedagoogina saan ma olukordi koheselt fikseerida ning vastavalt sellele individuaalselt rohkem abistada. Vahel on mõningate laste jõudlus üsna madal ning seega tuleb vähendada töömahtu.Ühel õpilasel esineb kirjutamis raskused ning ta on väga aeglane kirjutaja. Ärakirja või kirjatehniliste harjutuste puhul võtan seda arvesse ning juba eelnevalt on õpilase jaoks valmistatud eraldi tekstid, muidugi tema kirjutamise maht on palju väiksem. Uute teksti lugemisel loen õpilasega alati valjuhäälselt kaasa ning seisan tema juures aidates tal järge pidada. Oma töös suhtlen ma ka väga palju teiste õpetajatega, et kaardistada ka nende tähelepanekuid õpilase osas.
Mõningatel puhkudel nõustan ma kolleege ning jagan juhiseid, kuidas õpetamine efektiivsemaks muuta ühe või teise õpilase erisuste puhul. Klassiõpetaja – eripedagoogina teen tihedat koostööd logopeedi ja sotsaalpedagoogiga, et tagada oma klassi õpilaste maksimaalne areng. Kuna minu klass on väga väike, siis teen ma väga tihedalt koostööd lapsevanemaga jagades nendele juhtnööre, kuidas õppimine efektiivsemaks muuta.
Töös erivajadustega õpilastega on tähtsal kohal koostöö lapsevanematega. Õpilase õpetamine ja arendamine ei ole üksnes vaid õpetaja töö. Siinkohal peavad tihedat koostööd tegema lapsevanem ning õpetaja saavutamaks ühiseid eesmärke.Ühine koostöö kooli ja kodu vahel õpetaja tegevusele suurema efektiivse ja tulemused on õppetöös märgatavalt suuremad. Oluline on kodus jälgida õpetaja poolseid soovitusi ning kinnistada õpilase jaoks õpitu.Väga suurel määral saavad lapsevanemad oma last toetada. Korrata koolis õpitut, teha kodutööd ära, otsida põnevaid ning ainega seonduvaid materjale. Tihti annan koju kaasa logopeedilist materjali, mis toetab lapse lugemis oskuse arendamist. Selleks, et õpilast paremini kodus toetada tuleb nõustada ka lapsevanemat. Näiteks artikulatsiooni harjutuste õieti sooritamine ning jälgimine, kuidas laps harjutusi sooritab. Siin on oluline roll lapsevanemal. Eripedagoogina näitan ma kuidas sõrme või pulgaga R-häälik põrisema panna. Kui õpilane selle vibratsiooni tunnetuse kätte saab siis varsti tuleb ka R- häälik. Mõningatel juhtudel on vajalik konsulteerida hambaarstiga, kes vaatab üle lapse hambumise. Kui miskit puudu või segab siis on raske õige õhuvoolu ja keele asetusega.
Lapsevanemate nõustamine toimub tavaliselt arenguvestluse näol. Arenguvestlused toimuvad üks kord aastas, HEV- laste puhul teeme koostööd lapsevanematega nädalas ühel korral. Arenguvestlusel toon ma esmalt välja nii õpilase tugevused kui ka arendamist vajavad oskused, teadmised ning pädevused välja. Enne arenguvestluse algust küsin ma vanematelt tema lapse tugevate külgede kohta, palun iseoloomustada tema last positiivses võtmes ning palun lapsevanemal vestelda lapse saavutustest tema huvialas. Edasi jätkan küsimustega, mis puudutab lapse arendamist vajavad küljed. Seejärel püstitame üheskoos ühised eesmärgid, mille poole me ühiselt püüdleme. Arenguvestlusesse kaasan võimalusel ka logopeedi. Arenguvestluse alguses annan ülevaate õpilase akadeemilistest tulemustest ning näitan koolis tehtud töid (igat sorti materjalid, sh ka näiteks kunsti tunnis joonistatud pildid). Lapsevanemal on võimalik igal ajal minuga kaasa rääkida. Üheskoos arutame õpilase sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste üle (eakaaslastega jms). Arenguvestluse lõpus teen kokkuvõte, milles toon välja peamised arenduseesmärgid järgmiseks pooleks aastaks. Järgmisel arenguvestlustel vaatame üle, kas kokkulepitud tegevusi täideti (nii õpetaja kui lapsevanema poolt) ning kas nendest on olnud abi. Vajadusel tegevuskava täiendatakse või muudetakse. Lapsevanemad saavad infot jälgida oma lapse kohta e- koolist. Lisaks tunnistusele kirjutan ma lastele kord aastas iseloomustused kajastamaks nende arengut.
Igapäevases töös ma nõustamisega kokku ei puutu. Töötades oma teisel töökohal eripedagoogina siis on minu töö sisuks idividuaalsed tunnid ning tegevused HEV lastega(lasteaed, kool). Üheks tööosaks on ka õpetajate nõustamine kuidas ühes või teises olukorras toime tulla käitumiseripäradega lapsega. Klassiõpetajatel on alati tekkinud hulgaliselt küsimusi, kuidas konfliktsituatsioonides õpilasega toime tulla või jagan juhiseid õpiraskutega, kõneerivajadusega lapse õpetamisel. Siinkohal toon näite kolleegi nõustamise kohta ühele õpetajale.
Näide:
Kuna tegemist on kõneerivajadustega õpilastega, tegelen tundides peamiselt lugemis-, kirjutamis- ja jutustamisoskuse arendamisega. Eripedagoogilise tunni viin läbi kaks korda nädalas peale tunde. Pärast igat eripedagoogilise tunni lõppu täidan õpilase kohta andmestiku, kuhu sisestan tunni teema ja eesmärgi ning samuti tunni jooksul tehtud tähelepanekud. Toon selle kohta ka näite: Eesmärk: Lugemisoskuse arendamine “Karu suur abiline” Tähelepanekud: Õpilane tunneb enamikke väikseid trükitähti(õ,ä,ü ja d tähe puhul eksib). Loeb häälega veerides ja pikemaid sõnu ei oska veel kokku lugeda. Vajab teksti lugemisel kõrvalist abi ning toetust. Teksti põhjal küsimustele vastamine on väga keeruline ning siin saan ma õpetajana õpilast toetada suunavate küsimustega. Abistades vastab õpilane küsimustele teksti kohta. Lausete moodustamine teksti kohta on väga keeruline.
Eesmärk: Lugemisoskuse, jutustamisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamine. Kinnistamist vajavad veel d,õ,ä.ö ja ü täht. Tähelepanekud: Õpilane tunneb enamikke suuri kirjatähti. Õpilane kirjutab tähe õige kujuga, kuid ei suuda jälgida õiget alguspunkti. Kirjutamine on raskendatud, kuna surve pillatsile on väga tugev. Arendamist vajab lugemisoskuse kujundamine. Algklassides ei saa õpilased mitte hindeid vaid sõnalisi või kirjalikke hinnanguid. Tunnis kasutan alati kujundavat sõnalist hinnangut andmaks kohest tagasisidet õpilase sooritusele. Ütlen, mis oli hästi ja mis vajaks veel harjutamist. Õpetajana pean oskama hinnangut anda nii, et õpilane ei tõlgendaks seda negatiivse pildina. Oluline on motiveerida õpilast läbi positiivse spektri. Õpilase abistamiseks viin läbi eripedagoogilisi tunde. Nendes tundides saan süvendatult õpilasi õpetada.

Lingid minu koostatud eripedagoogilistele failidele