Eneserefleksioon

1.Reflekteerin oma õpetamist ning ainealast pädevust.

Oma pooleaastase õpetaja töö põhjal näen, et olen olnud aktiivne, loov ja lapsi kaasahaarav õpetaja. Klassijuhatajana on mu põhitööks küll ainete õpetamine, kuid väga tähtsal kohal on õpilaste suunamine, arendamine, et õpilane tulevikus tuleks hästi toime ning ühtlasi oleks laia silmaringiga inimene, kes oskab oma teadmisi rakendada edasises elus. Näitena võiksin siinkohal tuua erinevate eluvaldkondade teemasid, mida olen kohandanud õppeülesanneteks - päevakajalised teemad, millega lapsed puutuvad kokku oma kodukeskkonnas ja selle ümbruses. Õppetöö üheks oluliseks aspektiks on õpetaja ja õpilaste vaheline hooliv ja lugupidav suhtlemine. Mina õpetajana juhin ning suunan neid teadlikult, et õpilastel ei oleks ainult akadeemilisi oskusi vaid ühes sellega areneks loovus ise uurida ja avastada. Õpilase isiksuse kujundamisel mängib olulist rolli minu kui õpetaja eeskuju, tõekspidamised ja positiivne suhtumine, mis on otseseks teejuhiks ja suunanäitajaks nende arenguteel.

Õpetajana pean ma leidma tee kõikide õpilasteni, et minu õpilased tahaksid kooli tulla ning õppeprotsessist osa saada. Oluline on märgata kõikide õpilaste erinevat arengutaset ja tugevaid külgi ning neid arendada maksimaalselt, leides erinevaid väljundeid erinevate konkursside ja õpivõistluste näol(interneti põhised matemaatikavõistlused, aineoskuste võistlus, tv-10 olümiastarti ja kunstialased võistlused).

Analüüsin oma õpetamist väga põhjalikult ning ainealast pädevust kogun tagasisidet lähtudes õppijate õpitegevusest ning analüüsides nende tehtud töid -see on otseseks tagasiside allikaks minu töös. Näidates ära, kuhu või kuidas pean ma edasi liikuma, et saavutada veel paremad tulemused. Minu suurimaks hindajaks on muidugi ainealased võistlused, millest minu õpilased võtavad osa. Seeläbi pärast otsest ja vahetut hindamist teen muudatusi oma õpetaja töös. Tihti kogun ma tagasisidet ka lastelt endilt, millised õppemetoodid neile meeldivad. Kas minu metoodikad tagavad efektiivse tulemuse? Alati püüan ka välja uurida, kas minu õpilased teeksid, midagi teisiti, et nende tulem minu jaoks on väga oluline, et koolis oldud aeg on õpilase jaoks emotsionaalselt pingevaba ning laps tunneks end koolis olles turvaliselt ja hästi. Peamine soov on see, et õpilaste silmad säraksid ning nad ei tunneks hirmu algava koolipäeva ees. Hea sõna, südamesoojus ja usk oma õpilastesse. Usk isegi siis, kui su õpilasel esineb mõningaid raskusi õppeainete omandamisel. Oluline on märgata ka väikeseid edusamme ja neid tunnustada ning tunda siirast rõõmu nende väikeste saavutuste üle, millega õpilane toime tuleb. Need on väärtused, sisemised hoiakud, mida pole võimalik õppida, küll aga saame me seda teadmiste pagasit peegeldada ning kanda edasi oma õpilastele. Oma õppe – ja kasvatustöös lähtun ma lapsekesksest lähenemisest, mis tugineb aktiivõppe meetoditel, mille läbi omandab laps õpitut kõige paremini .Tunnid peavad olema alati põnevad, loovad ning inspireerivad. Ainult sellise metoodikaga saame me tagada huvi õppimise vastu. Oma tegevuste läbiviimisel kasutan ma õpetajana palju loovust, mängulisust, aktiivõpet, avastusõpet ja õuesõpet. Need on valdkonnad, mis mind ennastki sügavalt kõnetavad. Õpilastele õpetan ja sisendan igal võimalusel, et õppimine ei toimu ainult koolis, vaid ka väljaspool kooli, mis annab meile rohkelt võimalusi parimaks enesearenguks. Ainult nii saame me tagada õpilase parima arengu tehes koostööd kodu ja kooliga.

Õpetaja elukutse valik oli üsna teadlik otsus. Omades eripedagoogika magistrikraadi ning töötades õpetajana olen kindel, et minu ainealased teadmised ja oskused on piisaval tasemel, et töötada klassiõpetajana. Õpetaja elukutse juures pean ma väga oluliseks elukestvat õpet ning enese pidevat täiendamist. Oma töös olen ma leidnud kindla suuna, mida arendada ning täiendada. Minu viimaseks sihiks olid magistriõpingud Tallinna Ülikoolis erialal Eripedagoog - nõustaja. Kuna õpetaja töökoht ei ole mul põhitöökoht, vaid olen valla eripedagoog, siis kekskendun ma enamasti HEV- õpilastele. Oma õpetaja töös olen ma seadnud juba järgmised eesmärgid, mille poole püüelda. Soovin oma õpinguid kindlasti jätkata õpetajana läbides erinevaid kursuseid, mis toetaks mind õpetajana. Paraku lükkuvad need õpingud edasi tulevikku, arvestades kui väike on meie kool ning asendusi oma tundidele on väga keeruline leida. Lähimatest plaanidest olen mõelnud läbida loovteraapia, kunstiteraapia kursuseid, mis tõhustaksid veelgi minu tööd õpetajana. Enese arendamisel jälgin ma kindlasti kooliarenguvajadusi ning riiklike haridusprioriteete. Kuid kõige selle juures tuleb esmalt lähtuda õpilasest ja tema heaolust. Oluline on muuta kool õppekeskkonnaks, kuhu õpilased tulevad huviga, et ei esineks koolistressi ega pinget. Meie õpetajatena suudame seda muuta, kuid paraku on meil veel väga pikk tee minna. Oma nõrgemaks küljeks pean enda juures ajaplaneerimist. Liitklassi õpetajana on seda aeg-ajalt keeruline jälgida, kuna tundide ettevalmistus mõlemale klassile on aeganõudev. Ajaplaneerimisega tegelen pidevalt ning õpin juurde ka erinevaid meetodeid, kuidas oma aega paremini rakendada. Õpilaste õppe didaktiline pool on hetkel teoreetilises arengufaasis, kuid leiab juba praegu laialdast praktiseerimist õppetöös. See muudab minu igapäevast tööd aja jooksul kergemaks.

2.Analüüsib ja tõlgendab haridusuuringuid

Otseseid haridusuuringuid ma koostanud ei ole ning tulevikus keskendun pigem uute õppematerjalide loomisele ning erinevatele aktiivalastele koolitustele, kuidas ainetunde sisukamaks muuta. Oluliseks teemaks on lapse esimese klassi materjalide ja näitlike õppevahendite loomine. Varasemalt olen teostanud vaid magistritöö, uurimustöö delfiiniteraapiast, mis onkui üks rehabilitatsiooni võimalus erivajadustega lapse arendamisel. Lähtuvalt uurimiseesmärgist on uurimistööle püstitatud järgnevad uurimisülesanded: Anda teoreetiline ülevaade loomateraapiast süvenedes seejärel delfiiniteraapiasse ning selle arengusse omaette teraapiavormiks. Empiiriliselt uurida delfiiniteraapias osalenud perekondade ootusi delfiiniteraapia eel. Empiiriliselt uurida delfiiniteraapias osalenud laste vanemate rahulolu teraapia tulemustega ning teraapiavormi olemusega. Analüüsida kahe lapse käitumismustreid delfiiniteraapia eel ning peale delfiiniteraapias osalemist tuginedes kahele teemaintervjuule. Käesoleva magistritöö metoodika koosnes teoreetilises osas kasutatud refereerimismeetodist. Uurimistöö osas on kasutatud kvalitatiivset uurimust, mis sisaldas anketeerimist ning teemaintervjuusid. Delfiiniterapeutidega suheldi vabas vormis kogumaks taustainfot delfiiniteraapia kohta üldiselt. Kvalitatiivne uurimus on suunatud inimeste kogemuste, arusaamade ja tõlgenduste mõistmisele. Andmete kogumisel kasutatakse meetodeid, mis mõjutavad võimalikult vähe tulemust ning aitavad anda võimalikult tervikliku pildi inimestest ja sündmustest. Kvalitatiivse uurimuse eesmärk on saada võimalikult terviklik ja detailne pilt uurimisalusest. Kvalitatiivse uurimuse eripäraks peetakse paindlikkust, mis võimaldab tagasi pöörduda erinevate uurimisetappide juurde, mis annab hiljem hea võimaluse näha seoseid erinevate etappide vahel. Kvalitatiivses uurimuses püütakse mõista inimese maailmavaadet, tõlgendades kogutud materjali (Laherand, 2008). Küsitluses kasutatud ankeet on koostatud töö autori poolt. Valim koosnes lapsevanematest, kelle laps on saanud vähemalt ühe delfiiniteraapia kuuri. Valimit kokku panna polnud keeruline, kuna töö autor osales aktiivselt MTÜ Charity Pirital töös ning puutus selle aja jooksul isiklikult kokku paljude erivajadustega laste vanematega.

3.Jälgin, hindan ja väärtustan oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist

Et õpetaja töös ennast tasakaalus hoida, ei tohi ära unustada iseennast ja oma peret. Vastasel juhul on raske töötada õpetajana ning põleme ünsa ruttu läbi, kuna töö on stressirohke. Pärast tööpäeva tegelen enda meelepäraste tegevustega. Mu suureks hobiks on sisekujundus – õnneks praegu uue kodu ehitamine annab mulle võimaluse loomingulise tööga tegeleda. Ka jumestuskunst pole minu jaoks võõras – ilmselt kui ma ei oleks õpetaja siis töötaksin jumestajana. Loominguline töö aitab meil alati hinge tasakaalus hoida. Ära ei tohiks ka unustada füüsilist poolt. Metsas ning looduses jalutamised ühildan ma alati loodusfotograafiaga. Fotograafia on vahva inspireeriv tegevus, mille tulemust on märgata kohe. Minu tööd on osutunud väljavalituks “Pere ja Kodu “ ajakirjas. Füüsilise poole pealt armastan ma tantsida ning jõusaali treeningutes osaleda. Kuid kõige suuremaks tasakaalu korrastajaks on suvine puhkus. Juba esimesel puhkuse päeval sõidame me perega Eestist eemale. Reisimine on minu jaoks parim viis akude laadimiseks. Üldiselt tulen toime koormusega ja hoolitsen enda füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu eest. Otsin ja saan probleemide tekkimise vajadusel abi kolleegidelt jt organisatsiooni töötajatelt. Arvestan saadud soovitustega ja püüan leida kõikidele probleemidele laheduse. Olen aktiivne kuulaja ja õpin tagasisidest nii tööl kui tööväliselt. Analüüsin tagasisidet ning negatiivse varjundi puhul püüan mitte võtta seda isiklikult.

Eripedagoogina nõustan võimalusel vajadusest lähtuvalt õppetöös ilmnenud HEV -laste puhul tekkinud probleemide puhul ning jagan meelsasti erialaseid raamatuid, tööökavasid, töölehti ja õppemänge. Vajadusel pöördun ka ise kogenenud õpetajate ja juhtkonna poole, et küsida abi või konsulteerida õpetamisega seotud küsimustes . Teen tihedat koostööd tugispetsialistidega ( logopeed, sotsaalpedagoog, psühholoog ning kunstiterapeut).